- Sünnikuupäev
- 17. juuli 1954
- Sünnikoht
- Saksamaa
- Tähtkuju
- Vähk
- Elukutse
- poliitik
Angela Dorothea Merkel (; saksa: [aŋˈɡeːla ˈmɛʶkl̩]; neiu Kasner, sündinud 17. juulil 1954) on Saksamaa poliitik, kes on Saksamaa kantsler alates 2005. aastast ja paremtsentristliku Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) juht alates 2000. aastast. laialdaselt kirjeldatud kui Euroopa Liidu de facto juhti, maailma võimsaimat naist ja Vaba Maailma juhti.
Merkel sündis tollasel Lääne-Saksamaal Hamburgis ja kolis Ida-Saksamaale imikuna, kui tema luterlikust vaimulikust isa sai Perlebergis pastoraadi. Ta omandas doktorikraadi kvantkeemias 1986. aastal ja töötas teadlasena kuni 1989. aastani. Merkel astus poliitikasse pärast 1989. aasta revolutsioone ja oli lühikest aega Lothar de Maizière'i juhitud esimese demokraatlikult valitud Ida-Saksamaa valitsuse pressiesindaja asetäitja. 1990. aastal. Pärast Saksamaa taasühendamist 1990. aastal valiti Merkel Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa Bundestagi ja on sellest ajast saadik uuesti valitud. Kantsler Helmut Kohli kaitsealusena määrati Merkel 1991. aastal Kohli valitsuse naiste ja noorte föderaalministriks ning temast sai 1994. aastal föderaalne keskkonna-, looduskaitse- ja tuumaohutuse minister. Pärast seda, kui tema partei kaotas aastal föderaalvalimised. 1998. aastal valiti Merkel CDU peasekretäriks, enne kui temast sai kaks aastat hiljem partei esimene naisliider pärast Wolfgang Schäuble kukutanud annetusskandaali.
Pärast 2005. aasta föderaalvalimisi määrati Merkel Saksamaa esimeseks naiskantsleriks suure koalitsiooni eesotsas, kuhu kuulusid CDU, selle Baieri sõsarpartei, Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU) ja Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD). 2009. aasta föderaalvalimistel kogus CDU suurima osa häältest ja Merkel suutis koos Vaba Demokraatliku Partei (FDP) moodustada koalitsioonivalitsuse. 2013. aasta föderaalvalimistel saavutas Merkeli CDU 41,5% häältega ülekaaluka võidu ja moodustas SPD-ga teise suure koalitsiooni pärast seda, kui FDP kaotas kogu oma esinduse Bundestagis. 2017. aasta föderaalvalimistel sai CDU taas suurimaks parteiks; novembris 2017 aga läksid koalitsioonikõnelused FDP ja rohelistega laiali.
2007. aastal oli Merkel Euroopa Ülemkogu eesistuja ning mängis keskset rolli Lissaboni lepingu ja Berliini deklaratsiooni läbirääkimistel. Üks Merkeli järjepidevaid prioriteete on olnud Atlandi-üleste majandussuhete tugevdamine. Merkel mängis otsustavat rolli finantskriisi ohjamisel Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil ning teda on nimetatud 'otsustajaks'. Sisepoliitikas on tema kantsleri ametiajal olnud peamisi probleeme tervishoiureform, tulevase energeetikaarenguga seotud probleemid ja viimasel ajal ka tema valitsuse lähenemine käimasolevale rändekriisile. 26. märtsil 2014 sai Merkelist Euroopa Liidu kõige kauem ametis olnud valitsusjuht ja praegu on ta G7 kõrge juht.
Angela Merkeli alastipildid
